[KNR] Eesti kohanimeraamat

Jaanikese ‹-le› Luk – küla Valga maakonnas Valga vallas, kuni 2017 Tõlliste vallas (Paju mõis), 1630 Janikan Jak, 1688 Jancken, 1867 Jahnikesse (karjamõis), 1949 Яаникесе (küla).  A2
● Algselt oli Jaanikese talu küla all, mille nimekujud olid 1630 Arakull, Mellini kaartidel XVIII saj lõpus Erri ning Erikülla, XIX saj veel üksnes kirjalikus pruugis talunimedes Erro ja Ero. Vana külanime tegelik hääldus pole teada. Küla tuumik jääb tänapäeval Lätimaale (lääne poole Valga–Tõrva maanteed), see oli juba XVII saj lätistunud, kuigi vana nimi ise näib olevat eestipärane. XIX saj sai Jaanikese talust karjamõis, selle staatuse mõjul kujunes ilmselt ka külanimi. Kunagine lisanimi on moodustatud hellitusliitega eesnimest Jaan. L. Vaba on leidnud, et kese-lõpp on tüübi poolest lätipärane. Jaanikese küla piires on ↑Tõukvere ehk Vajatu küla, mille talud hävitas sõjaväelennuväli XX saj II poolel. – ES
Dunsdorfs 1974: 200;  EAA.3724.4.1374, L 1; LVVA.7348.1.6:50, L 46p; Mellin; NL TK 25

Lõve ‹-le› Hel – küla Valga maakonnas Tõrva vallas, kuni 2017 Põdrala vallas, mõis, sks Lauenhof, XVI saj Löwenkil (mõis), 1624 Loewenkil (mõis), 1684 Lauwenkyl (mõis).  C2
● Lõve külana ilmus kaartidele 1930. a-tel. Lõve mõisast on teateid XVI saj-st, ta on kuulunud Helme mõisa juures olnud mõisate hulka, 1624 on seda nimetatud väikeseks mõisakeseks, omanikuks oli Henrich Rehbinder. Mõis eraldati Helmest 1718. Oma nime olevat mõis saanud major Lault, kelle käes olnud Rootsi aja lõpul osa Helme Linnaküla rendil. Suguvõsa (täpselt ei selgu, oli neid üks või rohkem) nime on kirjutatud M. J. Eiseni järgi kujul Lowe, Loue, Louwe, Lone, Loe või Laue, Lave. Eisen on nime lähtekohaks pidanud suguvõsa nime. L. Kettunengi on pidanud mõisanime saksa Löwen-algulisest perekonnanimest tulenenuks. On siiski võimalus, et 1624. a mõisanimi kajastab vanemat külanime ja saksa siinses suguvõsanimes võis see samuti peegelduda – sageli on eesti õ-d saksa keeles edasi antud a-ga. Ka Saaremaal on olnud Lõve mõis (1438 Lovele), mida E. Koit ja M. Kallasmaa on pidanud vanaks eestipäraseks la-liiteliseks nimeks; nime algusosa oleks eeldatavalt isikunimi, aga võrdluseks on nad siiski on toonud sõna lõvi : lõve ’mõra, pragu, lõhe, vigastatud koht puus’, soome lovi : loven ’vahe, pragu, sälk, täke’. Vrd Lääne-Eestis lõvi : lõve ’väike lohk kõval pinnal’. 1970. a-tel kuni 1977. a-ni kandis Lõve küla Lemski nime. Vrd Vanalõve. – MK
 EAA.308.2.191, L 1; Eisen 1929a: 159; EKMS: II, 658; EVK; KNAB; Koit 1962: 230–231; Rev 1624 PL: 88; SK I: 468; Valgamaa 1932: 322

Mehkamaa [mehka‿`maa] ‹-le› Har – paikkond Võru maakonnas Rõuge vallas, Mõniste mõisa maa-ala.  A4
● Legendi kohaselt olevat pärast suurt katku sinnakanti elama jäänud ainult mees nimega Mehka, kes ringi kõndides avastanud naise jalajäljed. Peagi leidnud ta ka naise üles, kelle nimi olevat olnud Hipõ. Mehkast ja Hipõst saanud alguse Mõniste kandi rahvas. See jutt on arvatavasti kunstlikult loodud. Mõniste kandi levinumaid mehe- ja naisenimesid on aga XVIII–XIX saj olnud tõepoolest Mehka ja Hipp, mida naabrite juures esineb suhteliselt harva. Nende nimede rohkus on inimestele kõrva jäänud, nii et sellest on saanud sealse kandi meeste ja naiste hüüdnimed mehkad ja hipõd. Naabrid on pilkeks loonud ka Mehkamaa nime. Vrd Mehka. – MF
Pae, Remmel 2006

Puraküla [pura‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Val – Valga linnajagu, 1893 Purra Krugsland.  A2
● Vanast Valgast teisel pool Pedelit oli 1893. a kolme mõisa maid: Valga–Tõrva teest vasakul Pura mõisa lahustükk, paremal Paju mõisa lahustükk (Pura kõrtsi maad) ja surnuaia kohal Luke mõisa maad. 1893 koostatud kaardiga jagati Paju mõisale kuulunud maa ehituskruntideks ja Puraküla hakkas arenema. Pura alevik liideti Valga linnaga 1924. Nime sai Puraküla Pura kõrtsilt, Pura kõrts aga omakorda Lätis paiknevalt Pura mõisalt (läti Burga, sks Borrishof). Mõis on nime saanud von der Borchi perekonnalt, kellele see kuulus XVII saj I poolel. 1782 on seda mainitud nimedega Borichshof ja Bordeshof, u XIX saj algusest sarnastus mõisa saksakeelne nimi vene mehenimega. Läti keeles on mõisa nimi säilitanud sarnasuse perekonnanime ennistähendusega (sks Burg ’linnus’), eesti keeles on g kadunud. – ES
BHO II: 86;  EAA.3781.1.39, L 1; Hupel 1774–1782: III, 138; Lvv: I, 147; Valgamaa 1932: 209

Põru2 ‹`Põrru ~ -sse ~ -le›, kohalikus pruugis ka ‹-lõ› Rõu – küla Võru maakonnas Rõuge vallas (Viitina mõis), ? 1542 Pergel, 1638 Perro Pustus, 1684 Pöro Kasper, Pörro Laur, 1765 Dorf Pörro.  B3
● Vana talurühma, hiljem küla nimi. Pärast 1945. a liideti Mikita külaga, 1977 Kellämäega, taastati 1997. Nime päritolu pole teada. Talupoja lisanimena on see Lõuna-Eestis mõõdukalt levinud, varasem kirjapilt tavaliselt Perro. Võrdlus sõnavaraga, nt Vastseliina põru ’puru’, vana lõunaeesti põru ’mõra’, põruma jne ei paku head lisanime motiivi. Tähenduse poolest oleks hõlpsam lisanime seostada inimese kõne eripäraga, nt talunimes Põri (Vas Kahkva) on see paremini tuntav, vrd ka sm poru ’nutt, lärm, tüli’. 1542. a viljaaida nimi Pergel võiks põhineda Pärlijõe oletataval vanal nimel *Peräjõgi, kuid võib-olla seostub ka tänane Põru nimi sellesama aida ja kaubakohaga. Vrd Peri, Põru1, Pärlijõgi. – ES
 EAA.308.2.178, L 1; EAA.308.6.316:12, L 7; LGU: II, 899; Rev 1638 I: 188; SSA: porata¹; VMS: 279

Tõrvajõe [tõrva‿`jõe] ‹-le› Vai – küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Vaivara vallas (Härmamäe mõis), 1428 Terweiecke (küla), 1615 Tyrffweiökeby, 1796 Terwajöggi.  C2
● Küla on jõe kaldal ja on nime saanud jõe järgi, mille nimi on tulenenud vee tõrva meenutavast värvist. Tõrvajõega on 1977 liidetud Vanaküla (u 1900 Ванакюля). Küla lõunaosas, Vanakülast läänes asus enne Teist maailmasõda väike Lapiotsa küla. Tõrvajõe küla piiresse Narva jõe ääres jääb ka kunagine Riigi ehk Vaasovi ehk Vaasa mõis (sks Wasahof, 1655 Wasehoff), mille järgi tunti ümbritsevat paika Riigiküla nime all. Hiljem oli see Härmamäega samade omanike käes. – MK
BHO: 653; EAA.1.2.938:26, L 25; EAN; KNAB; LUB: VII, 681; Mellin

Valgamaa [valga‿`maa] ‹-le› = Valga maakond – maakond Lõuna-Eestis.
● Valgamaa oli haldusüksusena olemas peamiselt praegusel Läti alal Valga linnast lõunas, see moodustati esimest korda 1783 (läti Valkas apriņķis, sks Kreis Walk). Pärast Eesti iseseisvumist moodustati 1920 Eesti poolele jäänud Valgamaast ning Tartu-, Viljandi- ja Võrumaa osadest uus Valga maakond. 1950 maakonnad kaotati, tekkis Valga rajoon, mis nüüdsed piirid sai pärast seda, kui liideti 1959 Tõrva rajoon ja 1962 osa Elva rajoonist. 1990 sai rajoonist taas maakond. – PP
ENE-EE: XII, 639; KNAB